Riigi kõige kallim sünnipäev

„Ehk ei ole just kõige paslikum siduda juubeliüritustega asju, mida oleks pidanud niikuinii ja ammu tegema,“ arvab Eesti Keskmiste ja Väikeste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht Raivo Altmets, pidades silmas projekti, millega õpilastele pille ostetakse. „Loodetavasti raha ei kulutata ka kõikvõimalikele meenetele ja trükistele, mis juba järgmisel hetkel sahtli põhja tolmuma rändavad.“

Juubeli tähistamise ettevalmistuste koordineerimiseks moodustati peaministri juhitav valitsuskomisjon. Riigikantselei juurde loodud korraldusmeeskonda kuulub viis inimest, vägesid juhib näitleja ja lavastaja Jaanus Rohumaa. Tema meeskonnast leiab inimesi, kes on varem vedanud prügikoristusprojekti Teeme Ära. EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril on üks neist. “Tema närv ja taju väga sobivad meile,” kiidab Rohumaa.

Ohvril on sünnipäevaplaanidest rääkides entusiastlik, aga rahanumbritel põhjalikult ei peatu - midagi ei ole veel kivisse raiutud. Altmetsa kriitika kohta ütleb Ohvril, et pillimängu selgeks saanud lapsed on tulevikus paremad ja õnnelikumad inimesed, nagu uuringud kinnitavad. Rohumaa sõnul ei tohiks pilliprogrammi kritiseerida.

Altmets mainib veel, et kuigi plaanide kritiseerimine võib olla ennatlik, jäid silma arhitektuurikonkurssidest sündivad keskväljakupildid, tõstatades küsimuse, kas nii suur ettevõtmine on praktiline.

Uhke summa

Eesti sajanda juubelisünnipäeva tähistamiseks võib kuluda umbes 24 miljonit eurot, suurim osa summast läheb filmide ja telesarja tootmisele. Filmkunst on kallis, tõdevad korraldajad.

Juubeli lähenedes kasvavad tuntavalt rahasummad, mida riik korraldamiseks lubab. Läinud aastal andis riik juubelikuludeks 704 000 eurot, tänavu tegutseb meeskond 1,8 miljoni euroga, tuleval aastal on plaanitud 5,3 miljonit. 2017. aastal saavad korraldajad arvestada 8,3 miljoni euroga ja sellele järgneval juubeliaastal 7 miljoni euroga. Sünnipäeva järel, 2019. aastal kulub veel 400 000 eurot.

EV 100 keskne eelarve ei ole väga suur, ütleb Ohvril. Peamiselt on raha mõeldud projektide käimalükkamiseks ja stardikapitaliks.

Ohvril tõdeb, et rahaküsimus kerkib paratamatult. “Kui räägime sünnipäeva tähistamisest, siis mis inimestel peas kangastub? See on laristamine. Suure peo korraldamine, mille tulemusena ei sünni suurt midagi. Võib-olla vaid pohmell. EV 100 puhul tuleb aru saada, et see programm ei ole peo eelarve. On tulevikku suunatud projektid,” jutustab ta rahulikul toonil. “Kui rääkida lihtsalt projektidest, siis on paljud nõus - selle kasuliku asja peab ära tegema. Kui hakata rahast rääkima, tekivad võrdlusmomendid: kas see on mõistlik, on see kasulik, kas seda raha ei saaks mujal kasutada.”

Ehedad näited on Ohvrili sõnul 14 linna südamed, mis arhitektuuriprojektiga korda saavad. Ohvril lisab, et tänu projektile võiksid ärid linnadesse koonduda, samuti motiveerida noori väikelinnadesse jääma, mitte Tallinna kolima.

Narva eelistab raekoda

Narvaga arutelud nn Stockholmi väljaku kordategemiseks aga takerdusid. “Ei pakuta täiendavat finantseerimist. Jutt käib avalikust ruumist, mida peaksime realiseerima piirkonnalise raha eest,” kommenteeris Narva linnapea Eduard East.

Narva raekoja taha jääv Stockholmi väljak ei ole Narvale esikohal. Enne väljaku kordategemist peab juubeliks uue ilme saama raekoda. “Oleksime huvitatud, et ka Stockholmi väljak oleks korda tehtud, aga mitte eelkõige. Avalikus ruumis on number üks raekoda. Teistes linnades on raekojad ajapikku korda tehtud,” nendib East. “Kui teeme raekoja valmis, siis arvan, et see on ka meie panus EV 100 jaoks.”

Ohvril usub ka projekti "Igas külas oma pidu", mis ergutab kohalikke juubeli puhul ise üritusi korraldama. Kui inimesed näevad, et külades on nii kihvt elu, seal toimub ja saab koos toimetada, siis tahavad inimesed maale kolida, usub Ohvril optimistlikult. “EV 100 pole lihtsalt pidu, oleme pidanud silmas, et ühiskond saaks tänu sellele tugevamaks.”

Kui peaminister Taavi Rõivase ettepanekul otsustas valitsus heaks kiita 5 miljoni euro eraldamise Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamiseks, vaatasid paljud otsusele viltu.

“Jalgpallistaadion tundub väga suur investeering. Ma ei anna praegu hinnanguid, kas see on mõistlik investeering või mitte, aga kui meil endalgi tuleb ümmargune juubel, lubatakse endale midagi suuremat. Midagi jäävamat,” kaitseb Ohvril langetatud otsust. “Hea meelega näeksin Eesti ühiskonnas diskussiooni, mis on asjad, mida võiksime sünnipäeva puhul lubada või ära teha. On see staadion või midagi muud.”